Ñaawooje Koorka e laawol imaam Maalik

 

Sikki alaa so lewru koorka dariima gooto fof wonat ko e heblaade ngam  profitde e baraaji tawteeɗi ɗi heen. Ko ɗum waɗi ina haani wonande juulɗo anndude ñaawooje jowitiiɗe e koorka hade mum warde hoore mum heege e ɗomka tawa koorka mum sellani. 

Kala juulɗo ina anndi no koorka wayi e dewe Allah; so diwii tan wonde salndu e calɗi lislaam ina hollira kadi liimnaagal neɗɗo fayde e tagɗo ɗum. Ko ɗuum waɗi sabaabu haa ndenndini mi ɗoo woni e ñaawooje kimmuɗe  ngam yimɓe ɓe ina mbaɗta heen hakkille.

Hol ko woni koorka?

Aada ina yahri hade neɗɗo haalde e huunde anndinde tawa hol ko ɗum woni; ko ɗum waɗi ndewen hol annduɓe diine ngoowinii waɗde tan mbiyen wonde koorka woni: "Haɓɓude tuuya reedu e njogoram gila ɗellitgol fajri haa mutal naange wondude e annya hoorde".

Pecce koorka:

Hoorde e nder lislaam ina jogii ñaawooje keewɗe, ina waɗi koorka parlaaka e koorka njiɗaaka e koorka ngañaaka e koorka karmuka. Laɓɓinen gooto heen fof!

1. Koorka parlaaka:

Koorka parlaaka woni ka lislaam yamiri yo waɗe tawa sumɓngo alaa heen; ɗum firti joomum ala e sago hoora, so wonaa ɗuum joomum ina winndanee bakkaat, kañƴi ngoni:

• hoorde lewru koorka
• koorka takkere
• koorka kaffaar e yoɓde
• yoɓde koorka mbaɗɗiika.

2. Koorka njiɗaaka:

kañum woni ko farlaka fawii tan ko e suɓngo neɗɗo ina waɗa. Koorɗo o ina dañaa baraaji, mo hooraani o kadi dañataa bakkaat. Ina jeyaa eɗiin koorkooli:

• jeeynayi taaski (ñalwama arafa) wonande mo hajjiyaani
• sappo haaraande 
• hoorde altine e alkames
• hoorde balɗe jeegom e lewru Humturaandu
• hoorde balɗe tati e kala lewru.

3. Koorka ngañaaka:

kañum woni ko lislaam wii yo oppee, ko nganndu-ɗaa baɗɗo ɗum ina ñiŋee kono dañataa bakkaat. Ina jeyaa eɗiin koorkooli:

• jokkondirde ina hoora balɗe aduna ɗe fof
• fiɓde anniya hoorde kala Aljuma walla Samndi
• hoorde ñande arafa wonande gonɗo e hajju
• hoorde ñande 30 Yaawo
• hoorde ñalwma jibineede annabi (gammu)
• hoorde  ñalwma nayɓiijo e juulde taaski.

4. Koorka karmuka:

Kañum woni ko lislaam  haɗi, ko nganndu-ɗaa baɗɗo ɗum ina fof ina winndenee bakkaat; ɗiin koorkooli ngoni:

• koorugol debbo koorka naafila tawa  heɓaani sakkitoore jom galle mum
• hoorde  ñande samba e demba miñum juulde
• jokkude koorka, tawa taƴaani.

Sarɗeeji baɗɗagol  e cellugol koorka ?

Ina waɗi sarɗeeji ala e sago ɗi kawra e neɗɗo mbela koorka ina waɗɗoo e joomum, ɗiin ngoni:

• hellifeede 
• hattande hoorde (cellal)
  
• wonde juulɗo
• wondude e hakkille
• laaɓde e ƴiiƴam fii lewru e ɓesngu so tawi ko  debbo
• naatugol lewru kooka.
  

Bonnooji Koorka:

Ina waɗi geɗe nena toon so keptiima neɗɗo walla o waɗi ɗum koorka mum ina bona, ɗeen ngoni:

1. ñaamde walla yarde  
2. yiide ƴiiƴam fii lewru walla ɓesngu
   
3. Yaaɓde jom suudu mum walla yaaɓeede so tawii ko debbo
4. yaltinde kañcudi (maniyy) walla mazyu tawa yaltini ɗum ko huunde aadoraande wayni ƴeewde walla yeeɓde walla ko fijirde njogoram mum (masturbation).
5. tuutde tawa ko teyre, wayni naatnude feɗeendu mum mbela ina looƴoo.
6. jettugol huunde lerɓunde e goddol neɗɗo ma wonii e hunuk rewi walla bannge goɗɗo.
7. jettugol huunde nde lerɓaani e fulkuru tawa ko e hunuko rewi
8. corɓingol cuurki (fooɗde cuurki) yeru barme walla simme.

Geɗe ɗe mbonnataa koorka:

1. hommbitaade
2. ñohre
3. moɗde tuuti walla punndi walla mbuubu
4. dartingol neɗɗo ñaamde sahaa nanugol noddinaango
5. soccaade
6. findude e janaaba 
7. ɓuucaade jom suudu mum walla jom galle mum walla memde ɗum tawa maniyya walla maziyya jippaki. Kono reentaade ɓuri.
   
8. meeɗde ñamri tawa yowtaani.

Geɗe dagnonooɗe neɗɗo taƴde (waasde hoorde):

1. ñawu
2. horaade walla muyninde 
3. heege e ɗomka cattuka
4. mawngu
5. ɗangal.

Mbeɗa sikki ndee ɗoo winndannde woodii ko ɓeydi seeɗa e ma hay ko suftorande. Ɗum waɗi mbeɗa ñaagima yo a duwan binnduɗo o.

Yoo Alla feewndu binnduɗo o tarɗo o